suvel või mitu korda kasvuperioodi jooksul, kui taimede veesisaldus on kõrge erinevalt põletamiseks varakevadel kogutavast heinast. Samuti on rohttaimede kasvatamise puhul biogaasi tootmiseks minimaalsed või puuduvad sootuks vajadused umbrohu- ja kahjuritetõrjeks. Eestis perspektiivsemad energiakultuurid oleksid: · Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep Rapsi kasvatamine Eestis on väga laialdane ning toodang kasutatav nii toiduainena kui energiakandjana. Probleemideks kasvupinna limiteeritus, suur herbitsiidide ning väetiste tarve, haigused. Rüps, valge sinep ja tuder konkureerivad küll samale kasvupinnale ning on vähem saagikad, kuid positiivsed võivad olla nende produkti erinevused, mis võivad mõjuda hästi näiteks toodetava biodiisli kvaliteedile. Ainus sellesse gruppi mitte kuuluv õlirikas kulutuur on õlikanep. Seda vana põllukultuuri on viimastel aastakümnetel väga
tootmiseks minimaalsed või puuduvad sootuks vajadused umbrohu- ja kahjuritetõrjeks. [4] Toome siinjuures ära Eestis seniste uurimistulemuste najal seni perspektiivseimateks peetud energiakultuuride liikide nimekirja, mis on jagatud nende mõnede ühistunnuste alusel gruppideks: 9 Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep Rapsi kasvatamine Eestis on väga laialdane ning toodang kasutatav nii toiduainena kui energiakandjana. Probleemideks kasvupinna limiteeritus, suur herbitsiidide ning väetiste tarve, haigused. Rüps, valge sinep ja tuder konkureerivad küll samale kasvupinnale ning on vähem saagikad, kuid positiivsed võivad olla nende produkti erinevused, mis võivad mõjuda hästi näiteks toodetava biodiisli kvaliteedile. Ainus sellesse gruppi mitte kuuluv õlirikas kulutuur on õlikanep. Nii nagu kõikide teiste energiakultuuride kasutamisel on
mullast,atmosfäärist, vajavad aminohapeteks ja valkudeks, nukleiinhapeteks 20. Kust lisandub keskkonda S ja milleks taimed seda vajavad? mullast, vaja membraani lipiidid, osad aminohapped ja valgud, kaitseained loomade vastu, membraani läbilaskvusregulaatorid, raskmetallide sidumiseks, Ko-ensüümid 21. Kust lisandub keskkonda P ja milleks taimed seda vajavad? 3 Muld,lindude väljaheited. Vaja ATP energiakandjana, membraani lipiidid, süsivesikud 22. Kust lisandub keskkonda Mg ja milleks taimed seda vajavad? omastamine antagonistlik Ca,K,Mn ja NH4+. Vaja klorofülli molekulis, rakuseintes, ei osale ainevahetuses vaid stabiliseerib ja reguleerib. 23. Kust lisandub keskkonda Ca ja milleks taimed seda vajavad? muld,vesi. Vaja rakuseinte stabiliseerimiseks, osmootne regulatsioon,reguleerib prootonite gradienti mitokondrites. 24. Kust lisandub keskkonda K ja milleks taimed seda vajavad?
•Keemiaanalüüsidest 19. Kust lisandub keskkonda N ja milleks taimed seda vajavad? – välgulahenduste kaudu Vaja • Aminohappeteks ja valkudeks • Nukleiinhapeteks 20. Kust lisandub keskkonda S ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Membraani lipiidid • Osad aminohapped ja valgud • Kaitseained loomade vastu • Membraani läbilaskvusregulaatorid raskmetallide sidumiseks • Ko-ensüümid 21. Kust lisandub keskkonda P ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • ATP energiakandjana (varud vakuoolis) • Membraani lipiidid • Süsivesikud 22. Kust lisandub keskkonda Mg ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Klorofülli molekulis • Rakuseintes 23. Kust lisandub keskkonda Ca ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Stabiliseerib raku seinu koos Mg-ga eriti kasvufaasis • Osmootne regulatsioon • Reguleerib prootonite gradienti mitokondrites 24. Kust lisandub keskkonda K ja milleks taimed seda vajavad?
annaabi.ee 
