Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed
(varem 61 meetrit) ja mõndades kohtades ainult 10 meetrit. [1] See tuleneb sellest, et põldude
niisutamiseks, joogiveeks ning üleüldise veetarbe rahuldamiseks on hakatud kasutama
põhjavett, kuna jõevesi ei ole selleks enam piisavalt puhas. [13] Massiline põhjavee
pumpamine alandab omakorda jõe veetaset. [14] Kroonilise veepuudusega võitlemiseks
rakendab India valitsus kasutusse elektrilisi põhjavee pumpasid, diiselmootoriga tankereid
ning kivisöe energiajaamu, et põhajvett paremini kätte saada. Selliste ajutiste
energiamahukate abivahendite kasutamine mõjutab kogu maailma kliimat ning paneb samas
India nendest sõltuma, sest põhjavesi aitab oluliselt säilitada toiduainete tootmist Indias, mis
on paljudele elatusallikaks. Põhjavee väljund ja väärtus on palju suurem kui sama mahukate
jõevee kanalite veel. Pumbatud põhjavesi on kallis ning seetõttu enamasti läheb see