kasutuselevõtt, seda eelkõige tööstuses, aga teatud määral ka ärisektoris ja kodutarbimises. Rakendada võib ka järgmist prognoosivalemit: Wn = ∑ Win = ∑Wi 0 × (1 + bi ) n × (1 − ci ) n (1.3) i i kus Wi 0 – i-a tarbijaklassi ettevõtete elektritarbimine lähteaastal Wi n – i-a tarbijaklassi ettevõtete tarbimisprognoos n-ks aastaks bi – i-a tarbijaklassi arengu kasvutempo ci – i-a tarbijaklassi energiaintensiivsuse vähenemise määr tänu tehnoloogia uuendamisele ja säästumeetmete rakendamisele Jämedaimaks, kuid tänapäeval kõige reaalsemaks jaotuseks tarbijaklassi- desse oleks tarbijate jaotamine kodu-, tööstus- ja kommertstarbijaiks. Tarbijaklassi (tegevusala) arengu kasvutempodena võib kasutada Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi hinnanguid. Eraldi tuleks vaadelda kodutarbijaid, kelle koormuse vaadeldavas piir- konnas võib prognoosida seosega
tööjõumahukate harude oma. Üks konkreetne näide selle kohta pärineb Rootsist, kus ilmnes uuringute tulemusel, et süsinikumaksude suurendamine tõstab puidutööstuse (puitmajade ehitamine) konkurentsivõimet. Sellise protsessi põhjuseks ongi see, et betooni tootmine on puitmaterjalide valmistamisest energiamahukam ja seega muutub ta maksu kasvades kallimaks. Lisaks on Euroopa Liidu andmete põhjal järeldatud, et energiamaksudel võib olla mõju majanduskasvu energiaintensiivsuse vähendamisele. Nimelt on näidatud, et energiamaksude rakendamisel on energia tarbimine kasvanud aeglasemalt kui majandus üldiselt. Üldiselt on ettevõtetel viis peamist alternatiivi, kuidas tegutseda olukorras, kus nad peavad tasuma energia- või süsinikumaksu: kui maks ei kasvata silmapaistval määral firma kulusid, siis pole sellel firma tegevusele erilist mõju; kui firmal on võimalik hinda dikteerida, siis saab ta maksukulud kanda edasi tarbijale;
annaabi.ee 
