EESTI METSANDUS 2011
1,8 mln m3 ja kändusid 0,9 mln m3. Analüüs näitas, et kui kasutada vaid lageraiest saadavaid okaspuu
kände, siis potentsiaalne kogus oleks 0,3 mln m3.
Olukord küttepuiduga varustamisel muutub eriti pingeliseks, kui edeneb elektri ja soojuse koostootmine
uutes biokütuseid ja turvast kasutavates elektrijaamades. Lisaks juba töötavatele koostootmisjaamadele
Väos, Luunjas ja Pärnus kasutatakse hakkpuitu ka Balti Elektrijaama uues keevkihttehnoloogiaga
energiablokis, kus seda lisatakse põlevkivile kuni 10%. Uute koostootmisjaamade ehitust on alustatud
Tõrvas ja Kuresaares ning kavandamisel on Kehras, Paides, Põlvas ja mujal. Võimalus lisada põlevkivile
biomassi (isegi kuni 50%) on ette nähtud ka Eesti Energia poolt Narva lähistele ehitatavas uues
keevkihttehnoloogiat kasutavas elektrijaamas. Võib teha järelduse, et nõudluse rahuldamiseks küttepuiduga