kiire. Ühesuguse südamekahjustusega ja enam-vähem ühevanuseid patsiente uurides on selgunud, et mida korrapärasemalt ja loomulikumas tempos süda lööb, seda tõenäolisemalt pikem on selle inimese eluiga võrreldes kiirepulsiliste patsientidega. Kriitiline piir on 90 lööki minutis, sellest aeglasema pulsiga inimestel jätkub eluaastaid rohkem kui kiirema pulsiga inimestel. Ühe teooria alusel oletatakse, et eluea pikkus oleneb energiaaine kogusest, mida süda ise toodab ja mis on vajalik tema kokkutõmbumiseks. Süda toodab seda igas ööpäevas ligi 35 kilo. Kui pulsilööke 10 võrra minuti kohta vähendada, peab süda tootma 5 kilo vähem ainet. Energiatootmine kulutab mootorit, vaatamata sellele, et tekkiv energia just sedasama mootorit töökorras hoiab. Mida aeglasemalt saab süda töötada, seda vähem läheb vaja energiat ning seda vähem kulub sisemine mootor seda tootes.
(puisniidud ja luhaniidud). Lammikooslusi püütakse tänapäeval säilitada. Vee hauramine maailmaookeanist ületab oliliselt sademete hulga, samas maismaal on olukord vastupidine. Vee hulk mageveekogudes on ca 0.25 10 tonni. Aastane äravool on ca 0,2 10 tonni / käibeaeg umbes üks aasta. Sademete hulga ca 1 10 tonni ja äravoolu 0.2 10 tonni erinevus on 0.8 10 tonni millega täiendatakse aastas põhjavee horisonte. Ainete ringid. Süsiniku ringe on energiaaine ringe (süsinik on energia kandja). Peamiseks resevfondiks on atmosfäär. Osa süsinikdioksiidist lähev hingamise kaudu tagasi (joonisel 1). Sama ka veekeskonnas kus on vceetaimed ja eelkõige vetikad. Surnud orgaanika laguneb maapinnale mida nimetatakse variseks (joonisel 2). Edasi liigub orgaanika mulda. Seal kas aktiviseerub või kasutatakse mikroobidel energiaallikana. Märjema keskkonna puhul on tegemist anaeroobse keskkonnaga (O puudub). Kuiva keskkonna puhul on tegenist
annaabi.ee 
