Julius Kuperjanov
Uue aasta algul lähenesid vaenuväed Tallinnale, Paidele, Viljandile ja
Pärnule. Arvuliselt polnud vastane teab mis tugev, suurem häda peitus asjaolus, et neil polnud
kedagi vastu saata.
Üheksa kuu jooksul Eesti peremehestunud sakslastel oli ilmasõjast mõõt täis saanud , nad
vallandasid kodumaal revolutsiooni, kukutasid keisri, kuulutasid välja vabariigi, kirjutasid alla
vaherahulepingule ega mõelnudki Venemaa endiste Balti kubermangude saatusele. Võidukad
Enente`i riigid, kelle abile ja toetusele oli Eestis loodetud, juubeldasid saavutanud võidu puhul
ega teadnud veel isegi, millist poliitikat endise liitlase Venemaa ja tema iseseisvust ihaldavate
ääremaade vastu ajama hakata. Tallinnasse saadeti küll kergeristlejate eskaader Briti lippu
näitama, ent punavägede edasitungi maismaal see peatada ei saanud. Lähinaabritest väikeriigid
olid hõivatud samalaadsete probleemidega ega olnud parimagi tahtmise juures suutelised Eestit