võivad omavahel liituda ja moodustada lühemaid ja pikemaid ahelaid liitsuhkrud LIHTSUHKRUD EHK MONOSAHHARIIDID kõige lihtsamad süsivesikud 3-6 süsinikuaatomit väga aktiivsed glükoos fotosünteesi lõpp-produkt taimedele vajalik energiaallikas üleliigne glükoos -> tärklis talletatakse tüves, mugukates, seemnetes, viljades sahharoos lauasuhkru peamine koostisosa rakkude põhiline toitaine leidub toiduainetes harva puhtal kujul peamine aju enegiaallikas fruktoos ehk puuviljasuhkur puuviljades, mees, õites, marjades, juurviljades sama molekulivalem mis glükoosil riboos ja desoksüriboos viiesüsinikulised lihtsuhkrud kuuluvad RNA ja DNA koostisesse Liitsuhkrud moodustuvad kahest või enamast lihtsuhkru molekulist SAHHAROOS roo- või peedisuhkru peamine koostisosa moodustub glükoosi ja fruktoori ühinemisel levinud rohelistes taimedes LAKTOOS EHK PIIMASUHKUR kõikide imetajate piimas
1)süsisvesikud e. sahhariidid Orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik vesinik ja hanik. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ained. 1)Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. NT:*riboos(RNA suhur)-C5H10O5 *Desoksüriboos(DNA suhkur)- C5H10O4 *Glükoos e. viinamarjasuhkrud- C6H12O6(organismide peamine enegiaallikas.. <), teib fotosünteenis,, loomad saavad toidust Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. *fruktoos ehk puuviljasuhkur. Leidub ohtralt puuviljades, mahlades.Energiallikas. Kõige magusam suhkur. 2)Liitsüsivesikud ehk liitsuhkrud(keerulise ehitusega) NT: * Sahharoos (tavaline suhkur)
tunni, HERCULES-laseri välge aga kestab kõigest kolm korda kümme astmes miinus neliteist sekundit ja hiigelvõimsusele vaatamata on koguenergia väiksem kui fotoaparaadi välklambi sähvatusel. Välgu energia kütab tema kanali kogupikkuses õhku ja piksevardasse püütudvälgu energiat pole võimalik kasutada ühte protsentigi. On üsnagi selge, et välkude püüdmine energia saamiseks ei ole tasuv ettevõtmine. Välke püütakse vaid nende uurimise eesmärgil. Välgu enegiaallikas on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt. Soe õhk on kergem ja tõuseb üles. Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima. Äikesepilve keskel vertikaalselt üles puhuv tuul kiirusega kuni 50 meetrit sekundis võib kanda hõljuvas olekus poolekiloseid raheterasid. Vertikaaltuul käivitabki pilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on üsna keeruline
annaabi.ee 
