Õendusfilosoofia põhiprobleemid Kalmer Marimaa Inimesekäsitlus tervishoius Tervishoiufilosoofias jäävad mitmed käsitlused inimesest kahe äärmuse vahele: 1) René Descartes'i dualism, mille järgi inimese keha ja vaim (sh teadvus) on kaks erinevat substantsi, ehkki nad on omavahel seotud; 2) reduktsionistlik vaade, mille järgi inimesed on üksnes bioloogilised organismid. Meditsiinipraktika teooriad põhinevad eeldustel selle kohta, kes on inimene. Näitena võiks tuua kaks erinevat lähenemist: 1) biostaatiline teooria – tervis = haiguse puudumine. Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja küsida, kas ta on enda arvates haige või terve. Seda seetõttu, et inimene on üksnes bioloogiline organism. Kui kahel inimesel on sarnane bioloogiline seisund (kas siis haigus või mit...
Anne Ehasalu ÕENDUSFILOSOOFIA, FILOSOOFIA ÕENDUSES SISSEJUHATUS Filosoofia võib tunduda väga veidra valdkonnana õenduses kasutamiseks. Õed hoolitsevad inimese eest, registreerivad patsientide tervisevajadusi ja omavad teadmiste baasi klientide komplekssetest tervisevajadustest, patofüsioloogiast, psühholoogiast, rahvatervisest, juhtimisest, töökorraldusest, poliitikast, taastusravist ja paljudest muudest teadmistest, mis on vajalikud õendusabi efektiivseks osutamiseks.(Rogers 2005:ix). Kuhu sobib filosoofia sellel maastikul? Vastus on - igale poole! Alustame meeldetuletusega antiik -Kreekast Sokrates (469/470-399e.m.a) on öelnud: “Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme. Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus.” Temalt on pärit ka ütlus : ”Ma tean, et ma midagi ei tea” Ta oli mõõdukuse jutlustaja, kirju...