mitteelastne. Põhimõtteliselt on võimalik, et tuumareaktsioonis tekib rohkem kui kaks osakest: A+a-B+b+c+... iga tuumareaktsiooni iseloomustab soojusefekt ehk reaktsiooni energia Q=(Mi-Mr)c2, kus Mi on reaktsiooni astuvate ja Mr reaktsioonist väljuvate osakeste seisumasside summa ja c valguse kiirus vaakumis. Kui Q>0 (energia vabaneb), siis nimetatakse tuumareaktsiooni eksotermiliseks, kui Q<0 (energia neeldub), siis nimetatakse tuumareaktsiooni endotermiliseks. Tuumareaktsiooni tõenäosuseks määrab reaktsiooni efektiivne ristlõige. Eristatakse otsest ja kaudset, see oleneb vahe- ehk kompaundtuuma kaudu toimuvat tuumareaktsiooniks. Otsese tuumareaktsiooni kestus on umbes 10 -21 reaktsiooni saaduste liikumissund ühtib eelistatult reaktsiooni põhjustava osakese liikumissuunaga. Kaudne tuumareaktsioon on kaheastmeline A+a-C-B+b, kus C on vahetuum. Selline tuumareaktsioon toimub tunduvalt aeglasemalt ( umbes 10-13s vältel)ning reaktsiooni saadused
Lahustasime ühes katseklaasis mingi kogus naatriumsulfaati ning teeises ammooniumnitraati. 4. Määrasime katseklaaside maksimaalse temperatuuri muutust: Ammooniumnitraadi lahus: tlõpp=8oC t= -5oC Naatriumsulfaadi lahus: tlõpp=14oC t= 27oC Järeldus: Ammooniumnitraadi lahustamiseks vees läks vaja rohkem kui tal endal on, see tõttu võttis ta endale soojusenergiat tema ümbritsevast veest. Seda reaktsiooni võib nimetada endotermiliseks. Kuid naatriumsulfaadi lahustamiseks läks energiat vaja vähem, kui eraldust. Üleliigne soojusenergija sattus ümbritseva vette. Hessist reaktsiooni nimetatakse eksotermiliseks. Katse 4: Vask(II)sulfaat -5- vee kristallvee koefitsendi määramine Töö vahendid: Leegipõleti, tiigel, kaalud. Töö reaktiivid: CuSO4 * nH2O Töö kirjaldus: 1. Asetasime tiihlisse mõni kogus Vask(II)sulfaat -5- veed. Kaalusime ja võrdlesime tiigli mass ainega ja aineta. Tulemuseks saime:
annaabi.ee 
