Sigimisfüsioloogia
hobuse ja sea puhul. Kollakeha püsimajäämisel tsüklilised muutused munasarjades lakkavad ja saame
rääkida loomade tiinestumisest.
Platsentasid saab jaotada ka mikroehituse järgi:
selle alusel, mitu kihti eraldab loote ja emaslooma verd
* epiteliokoriaalne – siga, hobune; loote ja ema vere vahele jäävad nii koorioni kui ka
endomeetriumi epiteelid.
* sündesmokoriaalne platsenta – mäletsejalised, koorion kontakteerub emaka stroomaga.
* endoteliaalkoriaalne platsenta – koer, kass; emaslooma kapillaaride endoteel puutub kokku loote
koorioni epiteeliga.
* hemokoriaalne platsenta – närilised ja primaadid, koorioni epiteel puutub kokku emaslooma
verega.
Kontakt lootemembraanide ja endomeetriumi vahel toimub mikroskoopiliste hattude kaudu, mis
ulatub koorionist välja endomeetriumi, nii suurendatakse kontaktpinda. Kontaktpindade jaotuse alusel
jagatakse platsentad eri tüüpideks:
annaabi.ee 
