Patogeensed bakterid
Arvatakse, et nad on sinna sattunud loomadelt ja inimeselt. Vabalt looduses ilmselt neid
baktereid eriti pole. Arvatakse, et S. xylosus, mis suudab kasutada ka anorg. N, võiks ilmselt
elada ka vabalt looduses.
Patogeensed stafülokokid. S. epidermidis on valkjate või kollakate kolooniatega
koagulaasnegatiivne stafülokokk. Ta on valdav peanahal, aga teda on ka teiste piirkondade
nahal. Eriti palju sigineb teda pärast murdeiga, kui nahk muutub rasuseks. Põhjustab näiteks
endoproteeside infektsioone (puusa- ja põlveproteesid, südameklapid, veenisisesed kateetrid.
20-65% nende põletikest on põhjustatud koagulaanegatiivsete stafülokokkide poolt). Proteese
ja kateetreid koloniseerib just seetõttu, et kleepub adhesiinide abil tugevasti nende pinnale.
S. saprophyticus on koagulaasnegatiivne stafülokokk, millel on valged kolooniad.
Põhjustab noortel seksuaalselt aktiivsetel naistel tsüstiite. Neil on leitud spetsiaalsed piilid,
annaabi.ee 
