kahest sagarast; - hormoone: türoksiin, trijodotüroniin jne.; sisaldavad joodi, mõjutavad valkude sünteesi, närvisüsteemi talitlust jne. Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae) – tavaliselt 4 väikest (0,1 g), ümarat rakukogumit kilpnäärme tagapinnal; - toodavad parathormooni, mis reguleerib Ca ja P ainevahetust (Ca ja P-ga seotud osteoporoos, neuromuskulaarne ülekanne – krambid jne.) Harkelund e. harknääre e. tüümus (thymus): - kuulub lümfisüsteemi (vt!), - endokriinseks osaks on näärmerakkude saarekesed lümfikoe vahel, - hormoon: tümosiin ja erütropoietiin, reguleerivad vereloomet, lümfisõlmede arengut, lümfotsüütide tegevust, antikehade teket jne. Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae) – tavaliselt 4 väikest (0,1 g), ümarat rakukogumit kilpnäärme tagapinnal; - toodavad parathormooni, mis reguleerib Ca ja P ainevahetust (Ca ja P-ga seotud osteoporoos, neuromuskulaarne ülekanne – krambid jne.) Harkelund e. harknääre e
Third level Fourth level Fifth level Mida peaks tegema? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Soki liigid: hüpovoleemiliseks, kardiogeenseks, distributiivseks, obstruktiivseks endokriinseks sokiks. Soki ravi. Südroomi ravimine Soki põhjustanud haiguse ravimine Ravi Hingamisteede käsitluse peamine eesmärk on vabade hingamisteede tagamine. Töötava vereringe tagamiseks rajatakse kanüülidega veeniteed. Click to edit Master text styles Second level Kanüülidega vereteede rajamine
Munasarjas eristatakse pindmisemat kooreosa (cortex ovarii s. zona parenchymatosa) ja tsentraalset säsiosa (medulla ovarii s. zona vasculosa). Ovaarivärat (H) Munasarja folliikulid Oogoonid paljunevad looteeas ja suurenevad esimest järku ootsüütideks Esimest järku ootsüüte ümbritseb üks kiht lamedaid follikulaarrakke primordiaalsed folliikulid Kollaskeha Corpus luteum LH mõjustab granuloosa ja siseteeka rakke ja põhjustab follikuli allesjäänud osade muutumist ajutiseks endokriinseks näärmeks (luteiniseerumine) Granuloosarakud suurenevad, nende lipiidide sisaldus suureneb ja nad hakkavad sekreteerima progesterooni; osa siseteeka rakke akumuleerivad lipiide ja jätkavad östrogeenide produktsiooni Kollaskeha saavutab maksimaalse suuruse seal 7. ovulatsioonijärgsel päeval (veisel 12-13. päeval); seejärel algab (kui ei ole toimunud viljastumist) taandareng ja asemele moodustub valkjaskeha Valkjaskeha Corpus albicans
kontrollis. Tsütokiinide iseloomustus ja toime põhimõtted. Tsütokiin on üldnimetus kõigile immuunsüsteemi rakkudevahelistele mediaatoritele. Tsütokiinid on väiksed, umbes 25 kDa valgud, mida sekreteerivad keha mitmed rakud reeglina vastusena aktiveerivale stiimulile. Mõjutatavates rakkudes kutsuvad tsütokiinid spetsiifilise retseptoriga seostudes esile vastuseid. Tsütokiinid võivad toimida autokriinselt või parakriinselt; mõned tsütokiinid on ka endokriinseks toimimiseks piisavalt stabiilsed. Nad esinevad vabal kujul, rakumembraaniga (retseptori kaudu ja ilma) või valkkompleksidesse (näiteks autoantikehadega) seotult. Oluline on märkida, et tsütokiinide toime on lühiajaline ja piiratud: tsütokiinide preformeeritud molekulidena ei säilitata, süntees toimub lühiajalise transkriptsiooni ja kiiresti hävitatava mRNA kaudu. Tsütokiinide toime üldpõhimõtted on:
annaabi.ee 
