Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Selles piirkonnas tekkis mitmeid uusi tööstuslinnakesi, millest mõned hiljem
päris linnaks kasvasid või olemasolevate linnadega liitusid. Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa muutusid tugevasti linnastunud aladeks.
Mujal Eestis, kuhu tulnukaid saabus märksa vähem, oli linnade kasv aeglasem. Õieti kasvasid ainult suuremad linnad,
linnadeks ümbernimetatud alevid jäid aga kasvus kängu. Siiski loodi ametlikke aleveid algul isegi juurde. Ent uued ja endisedki alevid ei
osutunud kuigi eluvõimelisteks. Tõeliseks linnaks kasvas uutest alevitest ainult Põlva, mõned aga nimetati tagasi maa-asulateks.
Suuremad linnad kasvasid nõukogude ajal linnastuteks. Linnastu on teatavasti rühm üksteise lähedal paiknevaid ja ühtse
tervikuna talitlevaid linnu, aleveid ning maa-asulaidki.
Maal taastas nõukogude võim mõisatüüpi suurmajandid. Vastavalt hakkasid kiiresti kasvama ka mõisad kui asulatüüp. Neid
annaabi.ee 
