Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta
kolmandiku vabastati ja ülejäänud mõisteti surma või koonduslaagrisse.
1941 suvel ja sügisel oli poliitilistel põhjustel arreteeritute hulk nii suur, et nende kinnipidamiseks
asutati kohale jõudnud Saksa üksuste korraldusel lisaks vanglatele ajutised koonduslaagrid.
Suvel 1942 nimetati kõik politseilised kinnipidamiskohad ja laagrid, mis kandsid seni
nimetust koonduslaager ümber töö- ja kasvatuslaagriteks (AEL).
Suvel 1942 oli selliseid 3: Tallinna AEL (endineKeskvangla), Tartu AEL ja Murru AEL.
Vahialused olid liigitatud kolme kategooriasse. Kõige kõrgema kategooria vangid tuli saata Tallinna
AELi, kust nad tuli edasi toimetada Saksamaa koonduslaagritesse. Kinnipeetavate massilisemat saatmist
Saksamaal koonduslaagritesse ei toimunud enne 1944 kevadet, kui see tõusis päevakorrale seoses
Punaarmee pealetungiga. Teised kinnipeetavad rakendati tööle AELide välilaagrites (turbarabades,
metsatöödel).