Alkaloidid
tuumakestes ja müenteerses põimikus.
N,N-Dimetüültrüptamiin
DMT on psühedeelne ühend, mis on struktuurselt analoogne serotoniinile ja melatoniinile.
Säilitatake peamiselt fumaraadina või alusena.
Esimest korda sünteesiti see 1931. aastal Kanada keemiku R. Manske poolt.
1961. aastal leidis J. Axelrod, et N-metrüültransferaasi ensüüm on võimeline vahendama
biotransformatsiooni trüptamiinist N,N-dimetüültrüptamiiniks, see algatas suure huvi endeogeense
DMT produktsiooni vastu inimestes, kui ka imetajates üldiselt.
DMT on mitte-selektiivne seratoniini inhibiitor, kuid mõndadele retseptoritele toimib ka agonistina.
Lisaks mõjub see ka dopamiini jpt. retseptoritele.
DMT-d loetakse kõige tugevamaks hallutsinogeeniks üldse ning seetõttu on see ka saanud nimetuse
hinge molekul, suukaudsel manustamisel ei ole ta funktsionaalne ilma MAO-inhibiitorita ja teiste
manustamisviisidega tuleb MAOI kasuks efektide tugevdamisel
annaabi.ee 
