1850. a. asumisega Düsseldorfi linnadirigendi kohale, algas Schumanni luigelaul. Loomingulised plaanid olid paljutõotavad ja laiahaardelised, ta töötas intensiivselt, nagu aimates peatset lõppu. Viimaks ometi oli saabunud aeg, mil ta looming hakkas leidma tunnustust, kuid saabus ka katastroof. 1854. a. varakevadel, meeltesegadushoos tegi Schumann enesetapukatse, hüpates Reini jõkke. Ta päästeti kalurite poolt ja viidi arstide nõuandel peagi Bonni läheduses Endenichi psühhiaatriaravilasse. Loominguline tee oli lõppenud. Schumann suri Endenichis 29. juulil 1856. a. Looming Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne. Palju klaveriteoseid kahele ja neljale käele, neist tähtsamad: kahele käele: "Liblikad" (op.2,1831), "Sümfoonilised etüüdi" (op.13, 1834), "Karneval" (op.9 1834- 36), sonaat fis-moll (op.11, 1835), Fantaasia C-duur (op.17, 1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (op.6, 1837), "Fantaasiapalad" 8op
1850. a. asumisega Düsseldorfi linnadirigendi kohale, algas Schumanni luigelaul. Loomingulised plaanid olid paljutõotavad ja laiahaardelised, ta töötas intensiivselt, nagu aimates peatset lõppu. Viimaks ometi oli saabunud aeg, mil ta looming hakkas leidma tunnustust, kuid saabus ka katastroof. 1854. a. varakevadel, meeltesegadushoos tegi Schumann enesetapukatse, hüpates Reini jõkke. Ta päästeti kalurite poolt ja viidi arstide nõuandel peagi Bonni läheduses Endenichi psühhiaatriaravilasse. Loominguline tee oli lõppenud. Schumann suri Endenichis 29. juulil 1856. a. LOOMING Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia