August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
talitas pühaduse suhtes halvasti; lugejale aga jääb see saladuseks ja avaneb alles romaani
lõpus. Niisiis mitte armukadedus, mis on kogu IV köite sisuks, vaid kiviga viskamine
poisikesepõlves Vargamäe kartulipõllul viib ebastabiilse abielu lõpliku katastroofini. See on
lugejale põrutav teadmine ja ühtlasi inimlikult sügavtraagiline. Romaani IV osa on saanud
sedakaudu tugeva lõpplahenduse. Kiviga viskamine ja ema surm tõstab saatusliku-
tähenduseliseks veel Jussi, sest tema endatapmises ja selle põhjustes näeb Indreku ema kõige
kurja juurt: Indrekut seletab ema patulapseks ja ema vaate kohaselt tasus Jumal Jussi pärast
talle kätte seal kartulipõllul ja pärast pika haiguse läbi (III, lk. 387, 389). Kuivalt kokku
võttes: emale kiviga viskamise motiiv lõpetab tugevasti ja efektselt II, III ja IV osa, ta toob
traagilisi põnevustavaid jooni ka muidu III-sse ja IV-sse ossa; sellele lisaneb, et ka kogu
romaani algus ja lõpp on seosesse viidud isa-emaga