Eesti Muinasaeg
Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Meie esivanemad uskusid, et kahjustades
loodust, vastab ta samaga (mets eksitab, vesi uputab, maa annab haiguse jne).
Muinaseestlased ei pidanud end sugugi looduse
valitsejana, vaid
pigem suhtuti loodusesse kui endasugusesse ning
looduse vastu oldi sõbralik ning heatahtlik.
Hilissügise, mihkli- ja mardipäeva vahel oli hingede aeg. Hingede ajal pidi olema
vaikselt ja lärmitseda ei tohtinud, kuna see oleks võinud hingi
pahandada. Hingede ajal liikusid hinged ringi ja neile kaeti laud
kõige paremaga
annaabi.ee 
