Erik Homburger Erikson
Imikuiga (0-1a) - põhiusaldus või usaldamatus. Põhiusalduse väljakujunemises on
otsustav osa imiku ja tema ema (hooldaja) suhetel. Ema tundlik reageerimine lapse
vajadustele soodustab lapse usaldusliku suhtumise väljakujunemist kogu maailmasse ja
sealhulgas ka iseendasse. Kui lapse hoolduses on olnud puudujääke, võib ta esimene
arenguülesande täitmine ebaõnnestuda ning kujuneda põhiusaldamatus. Täiakasvanueas
võib see väljenduda, iseenda või teistega tülis olles, täieliku endassesulgumisena;
raskematel juhtudel isegi psühhootiliste seisunditena, kus keeldutakse igasugusest
seltskonnast. Seega ema ja imiku vastastikusest suhtest saadud kogemus on aluseks
edasisele armastustundele. Selle puudulikkus võib tõsiselt takistada identsustunde
tekkimist noorukieas.
Selles staadiumis kujunenu võiks kõlada veendumusena: "Ma olen see, mida ma usun
mul olevat ja mulle antavat."
Varajane lapsepõlv (1-3) autonoomsus või häbi, kahtlus. Teise staadiumi