Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
Vakus koosnes umbes 100 talust. Vakuserahvas tuli kokku, peeti pidu ning
samas peeti ka kohut. Eesistujaks oli piiskopi, maahärra, Taani kuninga poolt
määratud isik, ka talupoegadest kaasistujad. Otsus tehti vanade tavade alusel.
Kaasistujad ehk õigusleidjad ehk hirsnikud.
Mõisakohtus on vasall eesistujaks, talupojad kaasistujateks
1) kohtupidamine oli seotud maksustamisega
2)kohut loeti õiglaseks siis, kui kohtumõistjaks olid endasarnased. Kui
linnakodanik tahtis saada õigust, siis pidi ta üle kohut mõistma ka linnakodanik.
3)kohtuvõim ei olnud otsuse tegija. Kohtukooseis oli kahesugune- ühelt poolt
esines riikliku võimu esindaja ja teiselt poolt vastava seisuse esindaja. Need
hoolitsesid kohtukorra eest, kuid ei olnud otsustajad.
Talurahvakohtud- talupoegade kohta käivates kohtuasjades, millede organitena
tegutsesid mõisakohtud, oli eesistujaks maahärra esindajad, vanad talupojad.
annaabi.ee 
