"endapete" - 1 õppematerjal

Alesander Puškin

üksainus äratundmisrõõm ja siis ma teadsin: see on tema! Sa kõnelesid minuga mu tumedamal tusatunnil, kui püüdsin vaeseid aidata või hingerahutuse sunnil ma palvetasin härdasti. See olid sina ometi, kes kummardas mu padja ligi öö läbipaistvas hämaras? See olid sina ometigi, kes troostisõnu sosistas? Veel pole aimugi mu hingel, kes oled sa: mu kaitseingel või kurikaval kiusaja ­ ükskõik! mu kahtlus lõpeta! Kõik on ehk lausa lapselikkus ja endapete paraku, mu elu teeb ehk tulevikus veel hoopis teise käänaku... Kuid ei, ma kõhelda ei malda ja täiesti su meelevalda nüüd annan oma saatuse. Ma nutan praegu... Kujutle: mind siin ei mõista mitte keegi, ja hääbuma kui hukkujal peab mõistus ja mu eluteegi umbüksinduse tähe all. Loen tundisid su tulekuni: mu lootus ellu ärata või katkesta see raske uni liig õige laidusõnaga! Kuis põletab mind äkki häbi! Kuis on mu süda hirmukil! Ma lõpetan ­ ja enam läbi