Õigusteaduskonna aine
13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus.
Kreeka – eellugu? Vana-Kreeka seadusandjatest teame hilisematelt autoritelt
(aristoteles, planton); linnriikide maa, suurim panus hilisemale Euroopale: polis,
demokraatlik põhikord, nomos – hüvede õiglane jaotamine, kohut mõistab linn,
omaabi taunitav, seadused kehtestab rahvakoosolek.
PÕHIPERIOODID RIIGIKORRA JÄRGI
1. 753-510 kuningriik – senat + rahvakoosolekud (hääletusorgan, endamusotsus).
Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid
2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica –
eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus,
mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor,
rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele
rahvastele), ius naturale (filosoofiline)
3
annaabi.ee 
