Seneca moraalikirjad Luciliusele
harimatute silmi, vaid endise kõntsa järgi, millest nad eraldas ja välja kaevas meie saamahimu. Ta teab,
ütlen, et rikkused asuvad mitte seal, kuhu neid kogutakse; vaimu tuleb täita, mitte rahalaegast.
(32) Tema valitsegu kõiki asju, talle kuulugu kogu loodus, nii et jumalate kombel kõike hallates ning oma
valdusi ida ja lääne lõppudega piirates, vaataks ta oma rikkuste kõrguselt põlgusega rahajõmmidele,
kellest igaüks on pigem tusane võõra, kui rõõmus endalekuuluva pärast.
(33) Säärase kõrguseni jõudes hooldab ta kehagi kui möödapääsmatut koormat, kuid ei armasta teda ega
allu sellele, keda valitsema ta on määratud. Keegi pole vaba, kui ta keha orjab. Sest sellegi valitsus on
isemeelne ja nõudlik, rääkimata juba teistest isandatest, kes keha ülemäärase hooldamise korral ilmuvad.
(34) Kehast väljub hing kas rahulikult või sööstab välja, tundmata huvi selle vastu, mis saab mahajäetust
hiljem