Aristoteles Nikomachose eetika V raamat
midagi sellist ei esine, vähemalt mitte kõike seda, kuid teatud alatus (mida me ju laidame) ja ebaõiglus on
olemas. Seega on ka teistsugust ebaõiglust -- kui osa tervikust, ja miski on siis seadust rikkuva täieliku
ebaõigluse suhtes osaliselt ebaõiglane.
Edasi, kui keegi rikub abielu kasusaamise eesmärgil ja saab tulu, teine aga teeb seda iha tõttu, andes raha välja
ja kandes kahju, siis näib viimane olevat pigem taltsutamatu kui endaleahnitseja, esimene aga ebaõiglane ja
mitte taltsutamatu. See on siis kasu saamise järgi selge. Igasuguse muu ebaõigluse puhul viiakse see alati
seosesse teatud rikutusega loomuses: näiteks liiderdamine taltsutamatusega, võitluskaaslase mahajätmine
argusega, peksmine vihaga. Kui aga kasu himustatakse, siis ei seostu see mingi muu rikutusega loomuses kui
ebaõiglusega. Selge siis, et peale täieliku ebaõigluse on olemas ka teine, osaline ebaõiglus, mis kannab sama