punane laik. Saturn Saturn asub Päikesest 9,5 astronoomilise ühiku kaugusel ja on tuntud oma rõngaste poolest. Tal on palju sarnasusi Jupiteriga nagu atmosfääri koostis ja magnetatmosfäär. Kuigi ta moodustab 60% Jupiteri ruumalast, on ta viimasest 3 korda kergem (95 Maa massi), mis teeb Saturnist kõige väikseima tihedusega planeedi Päikesesüsteemis. Rõngad koosnevad väikestest jää ja kivi osakestest. Saturnil on üle 60 kaaslase, kahel neist: Titanil ja Enceladusel on näha ka sisemist aktiivsust, vaatamata sellele, et nad on põhiosas jääst. Titaan on Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu, ta on suurem kui Merkuur ja ainuke kuu Päikesesüsteemis, millel on tihe atmosfäär. 9 Uraan Uraan on hiidplaneetidest kergeim (14 Maa massi) ning asub 19.6 astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest
Saturni rõngas ei ole pidev. Sisemised kihid pöörlevad kiiremini, mis on kooskõlas ka Kepleri III seadusega. Saturni suurimal kaaslasel Titanusel on atmosfäär, mis koosneb lämmastikust ja metaanist. Ta asub Päikesest 9,5 astronoomilise ühiku kaugusel, 95 Maa massi, mis teeb Saturnist kõige väikseima tihedusega planeedi Päikesesüsteemis. Rõngad koosnevad väga väikestest jää- ja kivimiosakestest. Saturnil on üle 60 kaaslase, millest kahel - Titaan ja Enceladusel- on avastatud ka seismilist aktiivsust. Titaan on Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu, ta on suurem kui planeet Merkuur ja ainuke kuu Päikesesüsteemis, millel on tihe atmosfäär. Uraani pöörlemistelg moodustab orbiidiga väikese nurga, ta nagu veereks ümber Päikese. Ta on hiidplaneetidest kergeim (14 Maa massi) ning asub 19,6 astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest. Uraanil on 27 teadaolevat kaaslast. Aastaajad vahelduvad Uraanil järsult. 1979 avastati Jupiteri
annaabi.ee 
