"enani" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

laskis vihmaveetorust lahti. Ta langes alla. Quasimodo nägi, kuidas ta kukkus. Kukkumine nii kõrgelt sünnib harva püstloodis, ülemdiakon lendas esmalt pea allpool ja käed laiali, siis tegi ta mitu tiiru õhus. Tuul paiskas ta ühe lähedase maja katusele ja siin sai ta oma esimese hoobi. Ometi polnud ta sinna jõudes veel surnud. Kellalööja nägi teda veel küüntega katuseharjast kinni haaravat. Kuid katuse pind oli liiga järsk ja tal polnud enani jõudu. Lahtitulnud katusekivina libises ta kiiresti alla 489 ja mürtsatas vastu tänavakive. Seal jäi ta liikumatult lamama. Quasimodo lõi oma pilgu võllas kõlkuva mustlas-tüdruku poole, kelle valges riides keha ta nägi agoonias tõmblevat, siis alla ülemdiakonile, kes torni jalamil vormitu massina lamas, ning lausus rinnapõhjast tuleva nuuksega: «See on kõik, mida ma armastasin!» III. PHOEBUSE ABIELU