Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatliku valitsemise tunnused on: võim ei ole koonunud ühe isiku või asutuse kätte, võim on avalik ja kontrolliv ning võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Maailmas on kaks valitsemissüsteemi: majoritaarne ehk enamusvalitsemine. ( SB) Valituks osutub kanditaat, kus saab kõige rohkem hääli ja propotsioonaalne süsteem (Eesti). Iga partei saab parlamendis kohti proportsioonaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja pärast. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu, see tähendab et rahvas osaleb valimistes oma esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda
taga, mistõttu puudub läbipaistvus; 3) lobitööga kaasneb sageli kuritarvitamine ja ebamoraalsed praktikad. Samas oluline on see, et lobitööl võib lisaks negatiivsele mõjule olla ka positiivne ja neutraalne mõju EL'i demokraatiale. Demokraatiat saab pidada justkui avatud konteineriks, mis on täis erinevaid mõisteid. Osad neist on väärtuste põhised (nt vabadus, tolerants, legitiimsus), teised protsessi põhised (valimised, enamusvalitsemine, reageerimisvalmidus responsiveness). Demokraatia mõisted jaotuvad olemuselt nelja kategooriasse: Sisendi keskne Läbilaskvuse Väljundi - Tagasiside idee seisneb selles, et keskne idee seisneb keskne idee seisneb keskne idee seisneb otsustustegemise selles, et valitsemine valitsemise tulemused aktiivses süsteem peab olema peab esindama peavad olema kodanikkonnas
annaabi.ee 
