Kodaniku osalemine riigi valitsemises Eesti on demokraatlik riik ning siin kehtivad mitmed demokraatia tunnused: võimude lahusus(seadusandlik-, täidesaatev-, kohtuvõim), enamusotsuse võit kuid vähemuse huvidega arvestamine, eraelu vabadus, kogu valitsemine käib seaduste järgi ja kõik inimesed, kaasaarvatud president on seaduste ees vördsed.Eestis kehtib esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas osaleb valitsemises läbi enda poolt valitud esindajate. Kandidaate vastavatele ametikohtadele on mitu. Valimine toimub salastatult ning igaühel on õigus enda arvamusele/seisukohale.Valimisõiguse saab kodanik 18aastaselt, ta
jõudmise protsessi keerukust (konsensus) ja väldib ühe isikuga seotud suvalisuse ohtu. 62. Kuidas kujundab ühiskondlike otsuste vastuvõtmise komplitseerituse ja suvaga seotud kulu optimaalse otsustusreegli valikut? Konsensusliku otsuse puhul on otsuse vastuvõtmise komplitseeritus kõrge kuid otsuse suvalisus madal. Ühe isiku otsuse puhul on komplitseeritus madal kuid otsus võib olla suvaline, sest ei hõlma kõikide seisukohti. Enamusotsuse puhul on komplitseerituse ja suvalisuse tase otsustusreeglitega võrreldes vahepealne. 63. Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus? 15 Hääletusreegli valimine sõltub otsuse tähtsusest. Kui otsus on kõikide indiviidide seisukohast väga tähtis (näiteks põhiõigust puudutav), siis tuleb rakendada konsensusreeglit.
annaabi.ee 
