- Kui neid nalja tegevusvaldkonda tervikuna vaadata, võime nimetada seda keelehoiuks, mis on vastandiks siis keele hääbumisele. Keelehoiu mõiste tuleneb inglise keelest language maintenance, mille all tavaliselt mõistetakse vähemuskeeli ja ohustatuid keeli. Ehala aga käsitleb seda teemat laiemalt. Tavaliselt seostatakse keelehoidu ainult vähemuskeelete ja ohustatud keeltega, kuid need eelnevat neli punkti eksisteerivad ka enamuskeelte puhul. Sealt ka küsimus, et kas enamuskeeled tegelevad ka keelehoiuga? (kas nad on ka hääbumas?) 3.slaid Hääbumine kui füüsiline protsess on kombinatsioon suurest suremusest, väikesest sündimusest ja väljarändest. Keele hääbumisega kaasneb ka keelevahetus. Kuid Ehala sõnul võib toimuda keelevahetus ka keelte puhul, kus ei saa täheldada neid füüsilist hääbumist. Probleem seisneb just selles, et ohustatud keelt tavaliselt samastatakse vähemuskeelega, kuigi nii see ei ole. Tegelikult ei ole hääbumise eest kaitstud
sündimuse või väljarände tagajärjel. Füüsilise hääbumisega kaasneb enamasti keelevahetus. Selle all mõistetakse üleminekut teisele keelele põlvkondade vahel. Keelevahetus toimub üksikisiku tasandil ja oleneb otseselt üksikisiku enda keelehoiakutest. Põhimõtteliselt on iga keel keelevahetusohus. Keelevahetus on ilmselt 21.sajandi suurimaid keelelise mitmekesisuse hävitajaid ja tõenäoline on, et 99, 9% keeltest on vähemuskeeled. See tähendab, et tõelised enamuskeeled võib üles lugeda vaid näppude peal. See on selge, et keelevahetus ohustab eelkõige vähemuskeeli, selle staatus oleneb otseselt keelehoiakutest. Järelikult on keelehoiakute kujundamine keelehoiu kõige määravam tegevusvaldkond. Positiivseid keelehoiakuid aitab kujundada keelehoiualane tegevus. Selge on see, et keelehoiakuid ei saa kujundada lihtsalt kampaaniate abil. See on igaühe enda teha, millise keelega ühiskonnas ta oma järeltulijad üles kasvatab
annaabi.ee 
