Eesti loodusgeograafia konspekt
kohata kõiki sootüüpe. Paljud selle valdkonna sood on järvelise päritoluga.
Põhja-Eesti kõrgustiku suurte mosaiiksoode vk Pandivere kõrgustiku nõlvade alt väljuva
põhjavee baasil kujunenud sood. Kohati lootsoolaamad (Kõrvemaal, Endla jne). Karstisood.
Soode areng on alanud enamasti madalsoometsana.
Kesk- ja Ida-Eesti suurrabade vk siia valdkonda kuuluvad ka Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo
soostikud. Rabad on tüüpiliselt kumera kujuga. Suured laugastikud. Vabariigi üks
enamsoostunud piirkondi. Enamik soodest on tekkinus vähetoiteliste alade soostumisel või
rabastumisel
Lõuna-Eesti kõrgustike väikeste soode vk Vällamäe (väljanägemiselt siirdesoo, mitte raba).
Domineerivad väikesed madalsood
02.10
Eesti kliima
Kliimamuutused ja Eesti
· Kliima muutus minevikus, muutub tänasel hetkel ja muutub tulevikus kindel fakt.
· Kui suur osa tänasel päeval inimesel?
Väike Jääaeg algas 13. sajandil ja lõppes 19. sajandil. Miks see tekkis