RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS
(Orff / Keetman Orff Schulwerk 1950; Zimmermann ,,Die Welt der Kölperpercussion" 1999).
Sõnas ,,kõlazest" avaldub muusika ja liikumise ühtsus, sest ,,kõla" on seotud muusikaga igal
kehapuudutusel on oma kõlavärv ja ,,zest" liikumisega heli tekib käte ja jalgade vastavast
liikumisest.
Mõistes ,,kehapill" tõuseb tegevusena esikohale pillimäng. Keha on see pill, millel mängitakse.
Eesikeelses vastavas terminoloogias on tänapäeval enamlasutusel mõiste ,,kehapill".Kehapillil
mängides võib olla kaks eesmärki: mängimine kehapillil on vahend rütmitaju arendamiseks ja see
võib olla ka iseseisev instrument. Rütmitaju arendamise seisukohalt on mäng kehapillil
asendamatu rütmiharjutuste mängimisel, samuti eelharjutusena pillimänguks kehal mängitud
rütme on hiljem lihtne mängida kas rütmi- või plaatpillidel.
Kehapillil kui iseseisval instrumendil mängimine tähendab keha erinevate kõlaomaduste
annaabi.ee 
