Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920
Varsti murtigi võitlusvaimu minetanud sakslaste
kaitseliin Riia all läbi ning Väina jõe suudmesse ilmunud Eesti sõjalaevad võtsid
linna kahuritule alla. Nüüd sekkusid taas Antandi esindajad, kelle nõudel kirjutati
ööl vastu 3. juulit alla vaherahu. Lepingu kohaselt võttis Ulmanise valitsus riigi
juhtimise taas enda kätte, Landeswehr saadeti enamlaste vastu, Saksa väeosad
pidid aga Lätist lahkuma.
Kurss rahule
Landeswehr'i sõja ajal ja järel valitses enamlastevas-tasel rindel suhteline vaikus.
Lahingud toimusid väljaspool Eestit ja neis osalesid peamiselt vene valged.
Paraku taandus Loodearmee (endine Põhja-korpus) enamlaste löökide all Eesti
poole ja Rahvavägi pidi üha enam võitlusse sekkuma. Kuid eesti sõdur ei tahtnud
sõdida Venemaa pinnal, seda enam, et valged väljendasid avalikku põlgust Eesti
vastu ja lubasid pärast enamluse kukutamist hävitada ka selle ,,kartulivabariigi".