mineraalainete sisaldus Mesotroofne Keskmine toitainete ja Siirdesoo mienraalainete sisaldus Oligotroofne Madal toitainete ja Siiredesoo mineraalainete sisaldus Düstroofne Kõrge humiinainete sisaldus Raba HÜRDOKEEMIA Ained vees: hõljuvained, enamkomponendid (HCO3; Cl; SO4; Ca; Mg; Na; K), biogeenid (N ja P ühendid, Fe; Si; Mn), orgaaniline aine, raskemetallid, radioaktiivsed ained, gaasid (O2 ja CO2). Sulfiidne vesi Sulfiidioonid satuvad vette setetest ja kivimistest, happevihmadest. Samuti ka põlevkivi kaevandamise tagajärjel. (Allmaa kaevandustes sadestub lõhkamise tahajärjel SO4). Sulfaat on vees seotud O2-ga. Sulfiidid paiknevad veekogude põhjakihis.
Kiireim veevahetus on mõõdetud Võrtsjärve lõunatipu lähedal Porijärves. Vesi uueneb selles üle päeva, sest järve laia jõekaela kaudu ühenduses Väikese Emajõega. Jõed kannavad järve nii mineraalseid setteid (liiva, savi, muda) kui ka orgaanilisi aineid taimedele (fosfori- ja lämmastikuühendeid). Keemiline keskkond Järvede elukeskkonna üheks mõjutajaks on ka keemiline keskkond. Vee peamisteks keemilisteks aineteks on hõljuvained, enamkomponendid (HCO3; Cl; SO4; Ca; Mg; Na; K), biogeenid (N ja P ühendid, Fe; Si; Mn), orgaaniline aine, raskemetallid, radioaktiivsed ained, gaasid (O2 ja CO2). Sulfiidne vesi Sulfiidioonid satuvad vette setetest ja kivimistest, happevihmadest. Samuti ka põlevkivi kaevandamise tagajärjel. (Allmaa kaevandustes sadestub lõhkamise tahajärjel SO4). Sulfaat on vees seotud O2-ga. Sulfiidid paiknevad veekogude põhjakihis. Kui talvel on