Meister ja margarita
on kõikjal. Polnud asja, mida Woland poleks teadnud, rääkimata sellest, et mõnigi tegelane sai tõsise
halva üllatuse osaliseks kui julges lausuda "Kurat mind võtku!".
Woland täitis suurepäraselt kristliku Saatana rolli. Ta on salapärase käitumise ja olemisega tegelane, kes
erinevalt Jumalast ilmutab end pidevalt ja lähedalt. Ta ei püüa ajada mingit "Suurt Plaani" ega anna
inimestele ebamääraseid juhiseid. Ta on seal, inimeste keskel, puudutamas neid otse ja isiklikult.
Enamigi veel, Woland jättis mulje nagu ta oleks tüdinenud oma tööst ja tegemistest. Ainus, mis talle veel
midagi pakub on tema tegemiste lähedus ja sealt ka põnevus. Sarnaselt Pontus Pilatusele, kes oli samuti
väsinud. Pilatus kohtas aga Jesuat, kes tekitas temas huvi ja uut elutahet. Tema õnnetuseks aga mitte
piisavalt.
Tulles tagasi romaanis täide saadetud "imetegude" juurde, võime öelda, et tegu oli siiski äärmiselt