pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. (Pindpinevus- pinnanähtus kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnajõud mõjustavad üksteist tõmbejõududega.) 58. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. • Kapillaarse tõusu meetod • stalagmomeetriline • mulli suurima rõhu meetod 59. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe või enamfaasiline süsteem (Üks aine jaotunud teises) Liigitus: Jäme-, kolloidsüsteemid ja tõelised lahused 60. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid 61. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Tyndalli efekt
Kolloidkeemia ja pinnanähtused 43. Pihussüsteemide (dispergeeritud) mõiste ja klassifikatsioon, faasidevaheline piirpind. Kolloidsüsteemide saamismeetodid jagatakse kahte rühma: a) kondenseerimismeetod – väiksemate osade liitmine suuremateks b) dispergeerimismeetod – suuremate osade pihustamine väiksemaks Pihussüsteemid on sellised süsteemid, kus ühed osakesed on teise pihustunud, kahe või enamfaasiline süsteem. Faasidevaheline piirpind – pind kahe faasi vahel. 44. Kolloidlahused. Kolloidlahused on lahused, kus kolloidosakesed on pihustunud lahustissse, kolloidosakesi ei näe silmaga ega mikroskoobis, samas on nad aga palju suuremad kui tavalised molekulid. 45. Kolloidsüsteemid ja kolloidosakesed toiduainetes (piim ja piimatooted). Kolloidosakesed toiduainetes on homogeniseeritud. 46. Emulsioonid,nende stabiliseerimine, emulgaatorid
annaabi.ee 
