1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamatsi ümbritseb neid palju rakuvaheainet. (luukude, rasvkude, veri). Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud pea ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuvuse juhtimine. Ülesandeks on organismi ühtseks tervikuks sidumine. 3.2 Rakkude mitmekesisus
toimub värvuse muutus. Savimineraalid põhjustavad sinakashalli(roheka) värvuse, tekivad gleilaigud või alumistes horisontides sinakashall gleihorsont. 42. Redokspotentsiaal, redoksindeks. Redokspotentsiaal (Eh): Iseloomustab oksü.-redu. reziimi vahekorda mullas. Mõõdetakse millivoltides. 16 Kui Eh on alla 200, siis ülekaalus on redu. prtotsessid. Enamatsi on redutseerunud ühendid taimede tekkelised. Kui Eh on üle 400, siis mullas ülekaalus oksüdeerumis tingimused. Taimede kasvuks optimaalne Eh on 400-600 mV. Eh üle 700 mV juured on muld ülimalt õhurikas ja läbikuivanud. Selliselt tugevalt oksüdeerunud keskkonnas on rakendatud taimede poolt raua omastamine Redoksindeks Redoksindeks rH=Eh/29+2pH Kui rH<20, siis on redutseerunud keskkond, ebasoodne taimede kasvuks
annaabi.ee 
