Šveits
kiltmaa ehk ,,keskmaa"(Mittelland) ja Juura mäestik Prantsuse-Sveitsi piiri ääres. Alpid
on kõrgmäestik, mis jooksevad läbi riigi kesk- ja lõunaosa. Sveitsi alpide kõrgete
tippude vahel (kõrgeim on Dufourspitze 4634m) on arvukad orud, paljudes neist joad
ja liustikud. Just neist saavad alguse mitmed suurimad Euroopa jõed, nagu näiteks
Rhine, Rhône, Inn, Aare, ja Ticino, mis lõpuks voolavad Sveitsi suurimatesse
järvedesse.
5
Riigi enamasustatud põhjaosa kutsutakse Keskmaaks (Mittelland). Seal on suured,
avatud maastikud, kus osaliselt metsaga kaetud künkad vahetuvad avarate niitudega.
Mittellandis on riigi suurimad järved ja ka suurimad linnad asuvad just selles Sveitsi
osas. Järverohkuse tõttu nimetatakse seda riigi osa mõnikord ka ,,Seeland" (järvede
maa).
Juura mäestik on liivakivist mäeahelik, mis jookseb Genfi järvest Rhine'e jõeni.
Regioon asub umbes 700m kõrgusel merepinnast ning seda iseloomustab liivakivist
annaabi.ee 
