Luule
on väidetavalt jõudnud Euroopasse idamaadest, erilist osa mängisid siin kirikulaulud ja
muud just sakslastest juhuluuletajate mõjutused. Lõpp ja algriimi eristus põhineb seega
riimsõnade asendil värsis: eristatakse seega alg-, sise- ja lõppriime.
Lisaks sellele võib riime klassifitseerida vastavalt riimsõna silpide arvule. Sellel alusel
eristatakse meesriime (1-silbilisi), naisriime (2-silbilisi), daktül- ehk libisevaid (3-
silbilisi) ja hüper-daktülilisi ehk ülilibisevaid (enamasilbilisi) riime.
Riimid seostavad värsiridu omavahel. Siin on mõningaid kombinatsioone
· Paarisriim aa bb cc ;
· Ristriim abab ;
· Süliriim abba.
Anzambmaan siire, lause mõistmiseks tarviliku osa kandumine ühelt värsirealt teisele.
Vabavärssi puhul on korrastamata nii silpide ja rõhkude arv kui ka pikkade ja lühikeste
silpide vaheldumine värsist; proosat eristab sellisest värsist kõne tavalisest erinev
rütmilis-intonatsiooniline liigendus (vrd Põldmäe 1978: 85).
Stroofika