Mustuse liigid, vee ülesanne pesemisel. Mustuse liigid 1) Lahustuv mustus- lahustub pesuvedelikku-sool, suhkur. 2) Mittelahustuv mustus- Emulgeeruv mustus on pesemistemperatuuri juures vedel ja laguneb tilkadeks pesemisvahendi toimel. Nt õlid rasvad. Dispergeeruv mustus ei lahustu, vaid lõhustub pesemisvahendi toimel väiksemateks osakesteks. Nt tolm, tahm. 3) Reaktsioonivõimeline mustus- muutub pesemisvahendi toimel kas lahustuvaks, emulgeeruvaks või dispergeeruvaks. Kõrgmolekulaarsed ühendid lagunevad leelise, kloori või ensüümide toimel emulgeeruvaks, dispergeeruvaks või isegi lahustuvaks mustuseks. Lubi(katlakivi) muutub happe toimel lahustuvaks. Tärklis laguneb leelise või happe toimel lahustuvaks suhkruks. Rasv seebistub seebiks ja glütseriiniks Vee ülesanne pesemisel- 1) niisutab pinnad 2) lahustab ja viib kaasa mustuse 3) eemaldab mustuse mehaaniliselt 4) kannab soojusenergiat 5) lahjendab puhastusvahendeid
seletatakse sooleseina võimega seda monosahhariidi valikuliselt läbi lasta. Süsivesikud imenduvad vahetult verre, läbi värativeeni suubuvad koos verega maksa. Süsivesikute üleminekut peensoolest verre stimuleerib kõhunäärme hormoon insuliin. Rasvad imenduvad peensoolest rasvhapetena (vees ei lahustu, nende imendumine toimub ainult sapi juuresolekulsapiga niisutatud soolesein muutub rasvhappeid läbilaskvakssapp muudab rasvhappe emulgeeruvaks, tänu sellele imendub läbi sooleseina) ja glütseriinina (on vees lahustuv ja imendub kergesti läbi soole limaskesta). Rasv ei lähe soolestikust vahetult verre, vaid lümfi. Siit satub ta rinna lümfijuha kaudu vereringe süsteemi. Toiduga saadud rasvade imendumine ei ole suur. Inimese kogu sooletraktis võib imenduda ööpäeva jooksul mitte üle 150-160 g rasva. Vesi võib imenduda juba maos, tema põhiosa aga läheb verre peensoolest ja jämesoolest. Vees lahustunud
annaabi.ee 
