V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
looduseks ja mis on loodud just selle põlise haige jaoks, kelle nimi on inimene!»
«Ma ei eita,» vastas dom Claude külmalt, «rohutea-dust ega haigeid. Ma eitan arsti.»
«Teie arvates pole siis õige,» jätkas Coictier tuliselt, «et podagra on sisemine sammaspool,
et kuulihaava saab ravida praetud hiirega, et korralikult süstitud noor veri toob vanadele
soontele nooruse tagasi? Tähendab, pole õige, et kaks korda kaks on neli ja et emprostatoonia
1 käib opistatoonia 2 järel?»
ülemdiakon vastas rahulikult:
«On olemas asju, mille kohta mul on oma arvamine.» Coictier läks vihast punaseks.
«Nonoh, armas Coictier, ärgem pahandagem,» ütles vader Tourangeau. «Härra
ülemdiakon on ju meie sõber.»
Coictier rahustus ja ümises endamisi: «Ta on siiski hull!»
«Jumala eest, meister Claude,» alustas vader Tourangeau pärast vaikust, «te panete mind
täbarasse seisukorda