Eesti ajalugu
puuvilla
Sajandi viimasel kümnendil tegi kõige suurema tõusu läbi metalli -ja masinatööstus
TARTU ÜLIKOOL
Keiser Palul I panus- riigipiiride sulgemise tõttu hakati looma ülikoole venemaale, taastati ka Tartu
ülikool(1802)
Õppetöö toimus Saksa ja ladina keeles
Rektori sõprus keisriga andis ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse(peahoone,
raamatukogu, kliinik)
19.saj algul valminud Tartu ülikooli on kujutatud 2kroonisel (Von Baer-emproloogia rajaja bioloog)
Tänu venestamispoliitikale lõppes anatoomia ja 1892 muudeti õppekeel vene keeleks, ametlikuks
nimeks sai Jurjevi ülikool.
G.F.Parrot- Tartu ülikoolis füüsikaprofessor
Janis Gemze- läti pedagoog ja muusikamees
O.W.Masing-pastor ja keelemees tõi õ-tähe eesti keelde
Eduard Ahrens- baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja
Fr.R.Faehlmann-eesti kirjamees ja arst.
Fr.R. Kreutzwald-eesti kirjanik jaarst.
NELJA ASTMELINE ÜHTLUSKOOL
19saj
annaabi.ee 
