19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
Objektiivne vaim on see, mis on antud empiiriliselt.
Hegelile oli mõistuse objektivatsioon ja Diltheyle oli vaimse poole objektivatsioon (tahted,
impulsid, eesmärgid, irratsionaalsed komponendid). Hegeli filosoofia on mõistuse
absolutiseerimine – Dilthey järgi.
Kui tema kasutab mõistet objektiivne vaim, siis on tema jaoks ka objektiivne vaim. Elu
objektivatsiooniks sobib seega kõik eluline. Hegel käsitles objektiivset vaimu absoluutsena.
Dilthey empriristina ei saanud tunnistada absoluutset. Kogemuses pole midagi absoluutset;
piiratud; paisub kujunemisprotsessis.
Lk 90. kuidas on võimalik ajalooteadus? Hegelil polnud seda probleemi. Ajalugu on
mõistuspärane protsess, kui see on olemuslikult mõistuspärane, siis mõistus mõistab mõistust.
Dilthey – kuidas ratsionaliseerida irratsionaalset?
Lk 93-94. vaimse maailma toimeseose üldine iseloom (kavas uus punkt). Toimiv seos –