K. R. Popperi kriitiline ratsionalism.
teadmise allikaks on just vaatlus. Viimane väide on spetsiifiline empirismile, ja argumendid,
millega Popper seda seisukohta kritiseerib, on valdavalt eespool juba esitatud. Kuid esimene
väide on aluseks niihästi empirismile kui ka sellele vastandlikule suunale filosoofia ajaloos –
ratsionalismile.
Popper soovibki vastustada kogu antud küsimuseasetust, mille alusel on traditsiooniliselt
filosoofilisi õpetusi klassifitseeritud empiristlikeks ja ratsionalistlikeks. “Võib öelda, et
tunnetusteooria traditsioonilised süsteemid tulenevad “jah”- ja “ei”-vastustest küsimustele
teadmise allikate kohta. Need ei hakka sellistele küsimustele kunagi vastu ega vaidlusta nende
põhjendatust, selliseid küsimusi võetakse täiesti loomulikena ning paistab, et keegi ei näe neis
midagi halba” [seals., lk. 1845].
Popperi kriipsutab alla, et niisuguses küsimuseasetuses on õigustamatult samastatud teadmise
annaabi.ee 
