Sissejuhatus kasvatusteadusse
Millised teadmised on nii väärtuslikud, et neid peaks õppima?
Mida kujutavad endast teadmised?
Teadmised ja informatsioon. Infoühiskonna olemusega seotud ebamäärasus on osaliselt
tingitud teadmiste ja informatsiooni mõistete segiajamisest.
Informatsioon on igasugune teade, mis kujul see ka ei esineks, kui tõele mittevastav või tühine
see ka ei oleks.
Traditsiooniliselt on teadmisi liigitanud vastavalt sellele, mis on olnud teadmiste algallikas. Kas
kogemus (empiria) või arutlemine (ratsionaalne viis).
Niiniluoto esitab (1989) järgmised teadmiste liigid:
1. oskused ja oskamine;
2. oskusi puudutavad teadmised, oskusteave;
3. propositsionaalsed teadmised.
Oskused ja oskamine. Esimene punkt puudutab teadmiste eelastet, selle mittekeelset vormi.
Need oskused on liigiomased ning põhinevad instinktidel.
Oskusteave. Teine teadmiste liik, oskusipuudutavad teadmised, oskusteave (know-how), on
keskel kohal kasvatuses ja õpetuses.
annaabi.ee 
