Kultuurigeograafia konspekt
on kultuuripiirkond. Temast kasvas välja Berkley koolkond- keskendusid materiaalsete nähtutse ja
paraktikate leviku väljaselgitamisele ruumis. Välitööde tähtsus oluline. Nt talude kaaridtamine, taimede ja
loomade kodustamine jne. Saadi hulgaliselt uurimistulemusi, millega ei osatud midagi peale hakata. Tehti
järeldus, et piirkonnad erinevad teineteisest tänu kultuurile.
Kokkuvõte: 20 saj esimese poole kultuurigeograafia uurimisteemad tuginesid empiirikalistel teemadel:
inimese ja keskkonna suhe maastiku kaudu, põllumajandusliku ja muu tehnika päritolu ja levik, materiaalse
kultuuri piirkondalikud varieerumised. Saueri koolkonna mõju oli nii suur, et kultuurigeograafia silti kasutati
ameerika ülikoolides tähistamaks kogu inimgeograafiat.
Langus:
1950. aastatel geograafiasse joudnud kvantitatiivne poore norgendas kultuurigeograafia tahtsust kuna
maapirkondade kirjeldamisel ei olnud võimalik statistilisi meetodeid rakendada