Põhisõnum: Käsitletakse tänapäeva haridussüsteemi põhiprobleemi ja innovaatilisuse tagaplaanile jäämise põhjuseid. Tutvustatakse lugejale, miks tekivad inimestel erinevad hirmud. Jõutakse järelduseni, miks mõned saavad edukaks ning teised mitte. Sissejuhatus: Paljud meist on kindlasti hommikul ärgates mõelnud: ,,Miks ma seda teen? Miks ma ennast piinan ning käitun nii, nagu kõik need teised kodanikud?". Sõites kooli või tööle tuleks tähele panna kõiki neid emotsioonituid nägusid bussijaamades oma transporti ootamas ning trollist möödasõites jälgida igas vanuses inimesi ning vaadelda põhjalikult nende ilmeid, millest otseloomulikult võib välja lugeda tüdimuse, pettumuse või vale jalaga voodist välja astumise. Pole just eriti julgustav vaatepilt oma päeva alustamiseks ning seejärel on kerge jõuda arusaamale, et ka sina oled üks neist oravarattas kinni olevatest elanikest. Kuid miks me ei tegutse nii, nagu me tegelikult soovime? Mis meid takistab?
konflikte kui emadega. Põhjusteks arvatavasti see, et isad veedavad nendega vähem aega, ja ka see, et nad on vähem seotud reeglite ja piiride kehtestamisega. Võim Noorukieas hakkavad lapsed võimu pärast ja võimu vastu võitlema, proovides sellega endale rohkem võimu saada. Kuigi arvatakse, et isal on nooruki üle rohkem võimu, näitavad uuringud, et tal on seda vaid teatud valdkondades nagu naiteks rahaga seonduvates otsustes. Isa-nooruki suhteid kirjeldatakse kui emotsioonituid ja kaugeid, kus isal on nooruki elus vaid juhendav ülesanne. Emal on suurem roll selles, milline inimene noorukist kujuneb. Kuid uuemad uurimused rõhutavad isa rolli eriti noorele tüdrukule. Näiteks lähedane suhe isaga aitab tüdrukul edasi lükata seksuaalelu algust, kuid ei mõjuta teiste elutähtsate otsuste ajastamist. 7 KOKKUVÕTE