Eestlaste emotsioonisõnavara
kõikide rahvaste esindajad keelest olenemata ühtmoodi ära tunnevad, viha, hirm, kurbus, rõõm,
üllatus ja vastikus.
Sõnavara mitmekesisuses võib esile tuua tähendusrühmi, mis näitavad seda, millised aspektid
inimtegevuses, -kogemuses ja väliskeskkonna juures on need, mida küsitletud kollektiivselt
emotsioonidega seotuks pidasid. (Vainik 2002: 546)
Esimese rühma moodustavad primaarsed emotsiooninimetused, mille ülesanne on eristada ja
tähistada erinevaid emotsioone. Primaarsetes emotsiooninimetustes on eristatavad emotsioonide
põhinimetused viha, armastus, rõõm ja kurbus ja mittepõhinimetused. Mittepõhinimetused on
sõnad, mille esiletuleku sagedus ja keskmine positsioon jäid katsetes tagasihoidlikuks, kuid mille
põhifunktsioon on osutada emotsioonile või tundele. Näiteks põhiemotsioonist rõõm
spetsiifilisemad, kuid sama kvaliteediga on õnn, lõbu, mõnu, joovastus. (Vainik 2002: 546)
Sekundaarsed emotsiooninimed on sõnad, millel on algselt muu ülesanne, kuid mis tulid
annaabi.ee 
