Eestlaste emotsioonisõnavara
strateegiatega. Teisest küljest hinnatakse viha sotsiaalselt taunitavaks, sest normiks on
olla üksteisega kenad, liigset töökust sotsiaalsest normist hälbivaks, mida
häbimärgistatakse keeleliste siltidega. (Vainik, Orav 2005 : 20)
Viis, kuidas emotsioonikategooria rahva teadvuses elab, on üllatavalt mitmekesine.
Valdkond ei paista olevat kõigi eestlaste teadvuses ühtviisi sisemiselt korrastatud.
Kattuvused eri indiviidide emotsioonikategooriates on pigem mõistete kui sõnade
tasandil. Keskmine eestlane teab küll, et kusagil on olemas täpsemad ja õigemad sõnad
tunnete tähistamiseks, kuid kuna igapäeva elus pole need mõisted aktuaalsed, siis neid
ei kasutata. Eestlaste jaoks ei seostu emotsioonid mitte eelkõige näoväljendustega, vaid
pigem väljendustegevustega ja sotsiaalsete suhetega. (Vainik 2002b : 243)
Emotsioonisõnavarale ja emotsioonimõistetele ainuomane on see, et need olemuslikud