suutis ka pisara silma tuua. Mulle tundub, et Viini Rahvusooperi lavastuses suutis orkester teha suurepärase töö. Dünaamika muutused andsid hästi edasi meeleolu muutuseid ning ärevust oli mingil määral pidevalt tunda. Minu arvates peitub Carmeni edulugu selles, et loo käiku on huvitav jälgida, ning helilooja Georges Bizet on tõesti suutnud muusikateostega imet luua. Muusika on kaasahaarav, emotsioonikas ja kirglik. Lugu Carmenist on traagiline, mis lisab põnevust, lõpus on etteaimamatu pööre ning tegu pole tavapärase ja etteaimatava jutustusega, kus peategelane on näiteks kaunis neiu, kes leiab oma elu armastuse, miski ei võimalda neil koos olla, aga lõpuks laheneb kõik. Carmeni on emotsioonide poole pealt realistlikum ning karakteritele on antud rohkem iseloomu, näiteks Carmeni isekus. Üldiselt lavastus meeldis, aga kui võrrelda varasema kogemusega jäi paaris asjas vajaka.
Leian ,et muusikal oleks võinud ka olla pikem. Ühe osatäitja kehastus Kui oleks võimalus kehastuda ühte rolli etenduses, siis valiksin Luis Alberto Molina karakteri. Kehastus vajab julgust ,et mängida meessoo armastajat või seksuaalselt ärakasutavat inimest,seepärast oleks taoline roll väljakutse. Kindlasti on karakteril palju sõnalist esitlust ja muusikalisi numbreid, mis vajab kogenenud näitlejat või lauljat. Tegelane on hästi emotsioonikas ja rõõmsameelne ,mis toob ta just teiste seas esile ja mulle meeldiks olla rohkem positiivses kui negatiivses osas. Tantsuoskus peab olema lihvitud ,kuna selles osas tuleb tihti ette tantsulisi numbreid ja rütmist kinni pidamist. Just tantsulise poole pealt oleks ka karakter mulle igati sümpaatne. Roll on igati mitmekülgne ning vajab palju pühendumust, kuid usun ,et see annaks huvitava kogemuse. Lavaline ülesehitus