Schuberti teost mängides esines väga palju äärmuslikke kõikumisi, rahulikkusest agressiivseks. Need üleminekud panid nii mõndagi võpatama ja mitte ainult üks kord. Isiklikult meeldis mulle just see enim, sest oli palju üllatusi ja ei võinud ette teada, millal meeleolu muutub. Schubert oli traagilise üksinduse, elu ja surma heitluse, õnnetu armastuse, lüüriliste pihtimuste laulik ning see kõik kajastus nendes võimsates äärmuslikes toonides tugevate emotsioonidena. Brahmsi muusika on läbinisti lüüriline pihtimus, mis väljendab varjatud elamusi, salajasi soove ja hingeheitlusi. Kontserdil kõlanud Brahmsi teoses oli ainulaadset õrnust ja siirast tundesoojust. Täpselt vastupidine Beethovenile, kelle teoses kajastus jõulisust, sihikindlust ning justkui viha. Brahmsi loomingus elab tüüpiline romantiline kangelane, kelle võitlus saatusega on traagiline.
Stiimulid vallandavad meie organismis teatava diferentseerimata erutatuse toormaterjali emotsionaalseks kogemuseks. Emotsioonid aga võivad olla erinevad sõltuvalt tunnetuslikust tõlgendamisest, aga ka eelnevast kogemusest. Inimese süda võib hakata ühtviisi kiiremini põksuma nähes teda ründavat dinosaurust või jooksurajal lähenevat rivaali, kuid füsioloogiline reageerimine realiseerub pärast olukorra tunnetuslikku hinnangut hoopis erinevate emotsioonidena esimesel juhul hirmuna, teisel juhul erutusena. Schachter ja Singer teostasid katse, milles katsealuseid ärritati autonoomselt süstides neile vitamiiniks kuulutatud ainet (adrenaliini). Osa süstituist informeeriti aine reaalsest toimest (pulsi sagenemine, erutusvärin, näopunetus jne), teistele teatati vaid võimalikest ebaolulistest kõrvalnähtudest (tundetus, naha sügelemine jms). Seejärel